Surfi ajaloost ja elust Kapu seaduste järgi Hawaii`l.
Ben Marcus
Tõlkinud: Andres Barabanov
Surfi ajalugu ja selle kultuuri juured ulatuvad sügavale antiikaega, kusjuures nii sügavale, et teadlased on tihtipeale püüdnud pigem ära arvata surfi päritolu kohta. Polüneeslaste rahvaarvukuse kasv sundis neid migreeruma ja asustama uusi territooriume. 4. sajandil asustasid nad Hawaii saarestiku, läbides märkimisväärse teekonna üle ookeani Tahitilt ja Markiisi saartelt. Sellise vahemaa võisid ületada ainult inimesed, kes tundsid hästi ookeani ja olid suurepärased meresõitjad ning ujujad. Tahitilt tõid polüneeslased Hawaii`le kaasa oma kultuuri ja tavad, kaasa arvatud ka surfing`u.
Tuginedes suht kesistele ajaloolistele andmetele, siis räägitakse, et Tahitil surfati harva, seistes täies pikkuses surfialusel, seega võib täie kindlusega öelda, et Hawaiil kui mitte ei leiutatud, siis vähemalt viimistleti täiuseni surfamine pikkadel laudadel. Just nimelt Hawaii`l on enim leitud informatsiooni surfamisest. Koopajoonistused, tavad, erinevate kohtade tunnused ja nimetused räägivad kohalikest kangelastest ja võistlustest surfamises, mis peeti Hawaii saarte elanike vahel, kestvalt kõigi polüneeslastest põlvkondade seas, kes elasid rangelt Kapu seaduste ja reeglistiku järgi - nagu tänapäeval valuutaturg majandusseaduste järgi.
Kapu seadused reglementeerisid elu peaaegu kõiges: Nad määrasid ära kuidas süüa ja pidada jahti, kuidas kasvatada saaki, kuidas ehitada kanuud või surfilauda, kuidas ennustada ilma või veenda jumalaid, et nad saadaksid head lained ja olud surfamiseks, jne. Tänu ka nii karmidele reeglitele oli Hawaii rahvastik ka selgelt kihistunud. Kapu seadustik jaotas rahvastiku nn. kuninglikuks sooks( ali )ja tavarahvaks, mille tabud laienesid ka surfing`us.
Tavainimene ei omanud õigust olla ühel lainel ali`ga , ning selle reegli eiramisel olid rängad tagajärjed. Olid isegi määratud erinevad rannad ja riifid kus võisid erinevad klassid surfata. Tavainimestel oli õigus kasutada kuni 3,5 (-12 jalga) meetriseid surfilaudu, kuid ali`d sõitsid pikkadel (-24jalga) 7-meetristel laudadel. Osavast sõiduoskusest ja surfi valdamisvõimest sõltus tihtipeale ka kuninglikust soost isiku autoriteet, millega võis seda kas tugevdada või sootuks kaotada. Ka tavainimeste seas oli see võimalus saavutada kuulsus või saada põlastatuks. Vahest sõltus sellest isegi elu, et saavutada edu surfis.
picture by Chris Bolden |
 |
 |
Ranged seaduspärasused e. Kapu- code, määrasid isegi millisest puust võisid olla valmistatud surfilauad kuninglikust soost isikutele ja tavainimestele. Ali`dele valmistati laudu kõige parimast ja boorsemast puidust, kõige paremate meistrite poolt. Kuid tavarahvale jäeti selleks eesmärgiks kasutada vaid raskeim ja tihedaim puitmaterjal. Selle aja surfilaua valmistamise protsess oli väga töörohke ja aeganõudev. Eelnevalt maharaiutud puule tuli anda vajalik vorm, kasutades kivist tööriistu. Seejäärel kasutades kivist kaabitsaid ja ihutud korallidega viimistleti ja anti lauale lõplik kuju, mis peale lihvimist värviti mustaks, kuivatati korralikult ja immutati kookosõliga, et see ei imaks vett. Peale igat kasutamist hõõrus lauaperemees hoolikalt taas oma surfilauda kookosõliga ja säilitas seda pakituna mateerias. Iidsete hawaiilaste seas loeti surfilauda väga hinnaliseks ja oluliseks esemeks, umbes nagu meie jaoks tänapäeval auto, milles iga valdaja näeb head võimalust raha paigutuseks tarvilikku esemesse.
|
<<<Back
|
